Kuhu ma kadusin? Krista Jalajas

Alustan sellega, et räägin pisut aastast 2015 ja sellest, miks ma nii kaua „ kadunud“ olen olnud. 9.08.15 toimus Lähtel Vägilase jooks. Ekstreemjooks erinevate takistustega, millest ei puudunud mudakraavid, ronimine, seinad ja ujumine. Suutsin hoida kohta esikolmikus – 3. kohta ja seda kuni 60 m enne finišit, kus ma kahjuks takistuselt kukkusin ( ca 2 meetrine sein) ja vasakut jalga vigastasin. Jäin naiste arvestuses 4. kohale ja „preemiaks“ kingiti Tartu kiirabis korralik kips. Selle võrra jäin välja ka Võrumaa staadionijooksu sarja viimasest 8.osaetapist – 5 km jooksust, kuid naiste arvestuses tuli kipsiga ronida poodiumi 2. kohale.

Treener Tauri Rootsiga pidasin n-ö sõjaplaani ning eesmärk oli oktoobris Haanja Ultra 100 km rajal tagasi olla. Kahjuks ei olnud sporditraumatoloog Leho Rips ja füsioterapeaut Kert Koovit sama meelt – augusti lõpus peale kipsi eemaldamist tuvastati MRT-s kõõluse rebend. Sellele järgnesid sõnad, mida vist mitte ükski sportlane ei taha kuulda, eriti veel jooksja – jooksmine keelatud järgmised viis kuud.

Vaatamata süngele prognoosile paistis ka selles hallis diagnoosis päike – nimelt võisin ma suusatada, millega ma alati talviti tegelen ning mis on ultrajooksu kõrval mu teine põhiala. Nii tegingi 17.12.2015 Tehvandil esimesed suusasammud ning hetkeseisuga on ka esimesed pikemad võistlused selja taga.

Nimelt toimus 08.01.16 – 10.01.16 Tour de Suusahullud, mis on inspireeritud Tour de Ski-st. Esimesel päeval oli Tähtveres sprint  - 1, 5 km. Vaatamata krõbedale külmale ( -27 kraadi), suutsin naiste arvestuses tagasihoidliku 3. koha hõivata. Järgmisel päeval, 09.01, nägi kava ette Suusahullude Öömaratoni, vastavalt 12 km või 30 km. Võistluspaik: Tehvandi. No muidugi viisid suusad mind 30 km distantsile. Kuna võistlus toimus 3-kilomeetrisel rajal, siis pidi seda vallutama kümme korda. Ettevõtmise tegi eriliseks see, et võistlesin nii öelda „ erirühmas“. Kuna kõõlusevigastusega keelati mul klassikatehnikas sõitmine, siis ainus valik oli minu jaoks vabatehnika ehk siis uisk. Maraton aga, oli juhendi kohaselt klassikalises tehnikas. Korraldajate nõupidamisel otsustati mulle erand teha ning lubati maraton läbida vabatehnikas ning peakohtunik Jaak Teppan andis ka kõigile osalejatele teada, et selline mööndus tehti. Teise võistluspäeva järel olin 6. kohal. Kokku osales 30 km distantsil üle 90 suusataja, kes trotsisid 20 kraadist pakast ja lumesadu.  Kolmas võistluspäev toimus Pühajärve jääl, kus plaanis oli kombineeritud kahevõistlus – 2,5 km sprinti – 500 m jooksu mäest üles-alla, mäe otsas 3 täiskükki ka lisaks ning 2,5 km sprinti tagasi finišisse. Seekord siis piirdusin taas kolmanda kohaga, mis üldarvestuses kindlustas mulle naiste klassis 3. koha.

2016 plaanidest rääkides pean nentima, et nii nagu igal talvel, nii möödub ka see talv suusatamise ja võistlemise lainel. Kindlasti osalen taaskord Haanja Suusa 100 km  suusatamisel ( nii nagu igal aastal). Toimub see Haanja suusaradadel ning kokku sõidetakse 5 km ringi 20 korda. Plaanidest ei puudu ka erinevad suusamaratonid, kohalikud maakondlikud suusatamise meistrivõistlused, talimängud ning ka Pärnumaal toimuv talveduatlon ( suusatamine+jooks).

Jooksmisest siis ka. Tundub ehk imelik, kui seda ütlen, kuid pikk vigastuspaus on igati kasuks tulnud. Nimelt pole jooksmine enam igapäevane rutiinne tegevus, mida olen harjunud tegema. Nüüd oskan taaskord sellele läheneda loominguliselt, rõõmu ja innuga. Nautida toimuvat protsessi ning taaskord pikkadel distantsidel rahulikult kulgeda. Esimesed jooksusammud tegin 2015 detsembris ning see tunne oli võrratu.

Minu 2016- aasta jooksuplaanidesse on arvestatud esmakordselt Eestis toimuv 6- päeva jooks (juulikuus), mida korraldab klubi Elujooks. Kuna see aasta on see test versioonis, siis esialgu lastakse rajale 15 osalejat ning neile saadetakse kutsed. Kokku peaks tulema 397 km.

Võistlusnimekirjas on veel Võrumaa Staadionijooksu sari, Scoutsrännak, Kõva Mehe jooks, Vägilase jooks, Vooremäe 1000 ( 1 km tõuse – 30 km) ka maratonid, Laulasmaa Ultra, Haanja Ultra sada ning väiksemad kohalikud võistlused.  Kahjuks ei ole 24h MM kohta IAU kodulehel veel infot, seega ei oska ka ise öelda, kas osalen või ei. Mõte, kui selline, on, kuid eks see selgub töö käigus.

Kõik suusavõistlused on möödunud Ultrajooksu klubi nime all ning loodan, et ka taastumine on olnud piisavalt kiire, et taaskord meie klubi ka jooksurajal esindada.

/Fotol: Ultrajooksja Krista Jalajas Vägilase jooksul, foto- erakogu/

Eesti keel