Üldine

18.-19. juunil 2016 avaneb suurepärane võimalus osaleda Eesti pikimal jooksu- ja käimisüritusel Laulasmaa Ultra. Raja pikkus on 21,1 km, millel saab joosta/käia kuni viis maratoni ehk kuni 211,0 km pikkuse distantsi. Tule kompa oma võimete piire ja vaata, kui palju ühtejutti joosta/käia suudad.

Tekkis huvi?

Eesti armastatud suvituspaik Laulasmaa asub Tallinnast 30 km kaugusel läänesuunas. Laulasmaa on kuulus oma laulvate liivadega ranna ja puhta merevee tõttu. Jooksu stardi-ja finišipaik asub RMK Meremõisa telkimisalal, Lohusalu lahe ja paekivist panga vahel u 200-aastases rannametsas. Rada läbib Laulasmaa ja Türisalu maastikukaitsealasid ja looduskaitsealust Keila- Joa parki.

Osalustasu sisaldab rinnanumbrit, elektroonilist ajavõttu, rajateenust, juua teeninduspunktides (spordijook, energiajook, mahl, karastusjoogid, kali, tee, kohv, kakao, mineraalvesi jmt) ja suupisteid (müslišokolaad, soolakurk, oliivid, rosinad, juustuleib, soolased ja magusad küpsised, kartulikrõpsud, mesi, hooajaline puuvili (banaan, apelsin), tomatid soolaga jmt). Meremõisa, Keila-Joa ja Türisalu panga teeninduspunktides pakutakse suppi, pastat või putru vastavalt kellaajale. 

Kõik enne 22. maid 2016 osalustasu maksnud võistlejad saavad logoga särgi. Iga osaleja, kes jookseb/käib vähemalt 21,1 km, saab diplomi, medali ja meene. Auhinna saab kolm parimat naist ja meest ning parim naiste-, meeste- ja segavõistkond nii jooksjate kui ka kepikõndijate arvestuses. Võistkond koosneb 3-6 registreerunud jooksjast.

Osalustasud
  Individuaal Võistkonna liige
kuni 20.03.2016 50€ 40€
21.03 - 24.04.2016 60€ 50€
25.04 - 22.05.2016 70€ 60€
*23.05 - 17.06.2016 80€
*kohapeal

* Sel perioodil registreerunute osalustasu ei pruugi sisaldada logoga särki

Registreerimiseni viib vaid kolm lihtsat sammu:

  1. Kui sul juba on estonian-ultrarunners.com kasutajakonto, siis logi oma kasutajanime ja parooliga sisse ning liigu punkti 3.
  2. Liitu estonian-ultrarunners.com leheküljega täites ära uue kasutaja ankeedi (PS! Turvalisuse kaalutlusel peab administraator teie registreerimise heaks kiitma, info ning juhised saabuvad ankeedi täitmisel teie poolt esitatud e-mailile) 
  3. Registreeri üritusele valides menüüst Laulasmaa Ultra -> 2016 -> Osale ning vali "registreeru"
  4. Osalustasu maksmine pangaülekandega
Osalustasu ülekanne:
Saaja Nimi: Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team MTÜ
Konto: EE082200221050835570
Selgitus: Laulasmaa Ultra 2015 + Eesnimi Perekonnanimi

NB! Osaleja loetakse registreerunuks pärast osavõtutasu laekumist. Juhul, kui osalustasu ei laeku registreerimise soodusperioodil, kehtib uus, antud ajavahemikul toodud hinnatase.

Vabatahtlikud, kes tahavad ka vahepeal rada läbi joosta/käia saavad vabatahtliku numbriga kasutada kõiki rajateenuseid, kuid nad ei saa kiipi ega oma lõputulemust kirja finišiprotokolli;

Vabatahtlikud, kes soovivad kiipi ning oma nime ja lõpptulemust finišiprotokolli kirja, diplomit, medalit ja osalejameenet, saavad registreerida 15 eurot odavamalt kui vastava perioodi osalustasu. Märgi registreerimisel, et soovid üritusel osaleda vabatahtlikuna ning töö, mida ja kui kaua teha soovid.

Lisainformatsiooni saamiseks võta meiega ühendust! info@estonian-ultrarunners.com

Üritus Facebookis

 
Asukoht

 

*kui kaart laeb üldvaates, siis värskenda lehekülge (F5), et näha Laulasmaa Ultra rajakaarti.

Stardi- ja finišipaiga asukoht:

Meremõisa telkimisala sissesõidutee asub Tallinn- Kloogaranna maantee 28,7 km. Tallinna poolt tulles sõida Keila- Joast 2 km Kloogaranna poole. Peale Meremõisa bussipeatust pöörab maantee vasakule ja algab tõus. Vahetult enne tõusu lõppu, RMK Meremõisa telkimisala sildi juures, keera paremale. Sealt edasi jälgi tähistust.

Keila poolt tulles pööra Paldiski mnt-lt Tallinna poole ja sõida u 8 km  Keila- Joa suunas. RMK Meremõisa telkimisala jääb teest vasakule, jälgi silte.

Balti jaamast saab kohale sõita bussiga nr 108, 126 ja 127 ja Estonia teatri juurest marsruuttaksoga nr 237 ja 237A. Kõige lähemal stardi- ja finišialale on Meremõisa bussipeatus, millest võistluskoht asub u 1 km kaugusel ja Keila- Joa bussipeatus, mis asub u 2 km kaugusel. Sõiduplaani leiad http://www.peatus.ee.

Ööbimine ja parkimine

Meremõisa telkimisalal saab tasuta ööbida telkides. Telk ja magamisvarustus tuleb endal kaasa võtta.  Parkida on lubatud üksnes tähistatud parkimiskohtades, kuna telkimisala on maastikukaitseala. Sõiduki parkimisel jälgi korraldajate juhtnööre. Parkimine on tasuta.

 

Laulasmaa Ultra 2015 fotogalerii

 

Laulasmaa Ultra 2013 fotosid:

Imants Antužānsi fotogalerii

Triin Leesnurme fotogalerii

 

 

Rajaga seotud lugusid ja legende:

Heliküla

Räägitakse, et eelmise sajandi keskpaiku ehitasid Eesti kultuurieliidi esindajad (heliloojad, kirjanikud, arhitektid, lauljad jm) Helikülasse oma suvekodud, näiteks tuntud instrumentaalmuusika looja ja pedagoog Jaan Rääts, koorijuht ja pedagoog Heino Kaljuste ning tema poeg, dirigent Tõnu Kaljuste; laulja ja õppejõud Uno Loop; kirjanikud Paul Rummo, Lilli Promet ja Ralf Parve jne. Keila vald kinkis maailmakuulsale heliloojale Arvo Pärdile 2009.a krundi Laulasmaale, Heliküla naabrusesse. Jooksuraja läänepoolseim ots asub Helikülas.

Meremõisa endised valitsuse suvilad

Juba 1930ndatel ehitati Meremõisa ministrite suvilad. Vene okupatsiooni ajal rajati Keila- Joa hoolega valvatud kinnisele territooriumile ministrite nõukogu suvilad. Praegu on suvilad eraomandis ja paljud neist on ümber ehitatud elamuteks. Jooksurada möödub territooriumi väravatest.

Keila- Joa pargi Kabelimägi

Räägitakse, et kord jalutanud krahv Alexander von Benckendorff koos tütre Mariaga Keila-Joa pargi tagaservas. Kõrgel künkal, kus üle puude avanes ilus vaade merele, ütles Maria, et sinna oleks hea maetud saada. Nii rajatigi sinna perekonna kalmistu, mida kutsutakse Kabelimäeks. Jooksurada möödub Kabelimäe lähedalt.
(http://www.tescada.eu/uploads/media/Keila-Joa_moisa_ajalugu_01.pdf)

Von Benckendorffide perekonna kalmistu Kabelimäel vanal ajal (foto: http://www.schlossfall.com/galerii)

Kaarsild

Keila- Joa mõisapargis on mitu silda. Merepoolsemat, ligi 32 m pikkust silda kutsuti Kiigesillaks, kuna see ületades kiikus. Selle autor oli teeinsener Aleksei Lvov. 1833.a Keila-Joa lossi avamispidustustel mänginud Aleksei Lvov, kes oli ka helilooja ja viiuldaja, Vene tsaarile esmakordselt lugu Jumal keisrit kaitse Sa, millest sai tsaaririigi hümn. Lugu meeldinud kõigile niivõrd, et Lvov visanud viiulipoogna sillalt jõkke, öeldes, et selle poognaga ei pea keegi enam kunagi mängima. Tsaar öelnud, et sild on nagu üle jõe visatud Lvovi viiulipoogen. Tsaaripere hakanud silda Lvovi sillaks kutsuma. Peaaegu 80 aastat hiljem varises Kiigesild märja lume all kokku. Üle jõe ehitati uus sild, mida kutsutakse Kaarsillaks. Jooksurada ületab Kaarsilda.
(http://www.tescada.eu/uploads/media/Keila-Joa_moisa_ajalugu_01.pdf)

Keila- Joa loss

Keila- Joa mõis kuulus lossi hiigelaegadel 19 saj keskpaiku krahv Alexander von Benckendorffile ja tema perele. Andrei Stackenshneideri projekteeritud gooti stiilis lossi juurde kuulusid köögimaja, külalistemaja, kodukirik, sepikoda, kahuritega karjatallid, viinaköök, saun, kool teenijate lastele ja mõisateenijate seek ehk vanadekodu, valitsejamaja, köetavad kasvuhooned, kus kasvatati palme, orhideesid, aprikoose jm eksootilisi taimi. Mõis oli täis luksuslikku mööblit, portselankujusid ja- vaase, maale jmt. Siin oli hinnaline, ligi ligi 2300 inglise-, saksa-, vene- ja prantsuskeelse raamatuga raamatukogu.
Loss rüüstati pärast 1917.a veebruarirevolutsiooni: mõisa mööbel ja vara parseldati turgudel; sõdurid lõikasid nahkmööblist tubakakotte ja kütsid raamatutega aasta aega polgu ahju; hobused sõid hinnalised lilled ja põõsad. Mõisa toonane omanik vürst Grigori Volkonski asus elama kirikumõisa. Talle eraldati ka 50 ha maad. Saksa okupatsiooni ajal oli mõisas luurekool. Punaarmee rajas Vene okupatsiooni ajal mõisasse söökla, ohvitseride maja, ohvitseriprouade poe ja raamatukogu. 2010.a ostsid mõisa eraomanikud. Jooksurajalt on näha mõisa peahoone.
(http://www.tescada.eu/uploads/media/Keila-Joa_moisa_ajalugu_01.pdf)

Keila Joa loss Schloss Fall peahoone ja kasvuhoone vanasti. Loss tänapäeval- taastamistööde ajal (fotod: http://www.schlossfall.com/galerii)
 

Meremõisa lossi varemed

Legendi järgi soovinud krahv Alexander von Benckendorff rajada lossihoovi Inglise parkide eeskujul maalilisi varemeid. Nii lammutatigi jõe vastaskaldal Meremõisa poolelioleval mõisahoonel katus. Praeguseks on mõisahoone varemetest alles vaid paar üsna madalat kiviseina.

Türisalu pangamets

Omapärane tihe ja metsik pangamets kasvab kuni 32 m kõrgusel järsul pangal ja selle rusukalletel. Puud, mis kalduvad varingute tõttu, on oma juured põiminud tugevaks võrguks ja näivad kohati kasvavat otse kivil või juured ülespidi.

Türisalu küla

Türisalu küla asustati allikate väitel 14. sajandil. Praegu elab külas ligi 500 elanikku.

Hamleti mägi

Türisalus asub 31 m kõrgune kauni merevaatega liiva- ja paekivipank. Paesel loopinnasel armastab kasvada haruldane looduskaitsealune kuldkollaste õitega põõsasmaran, lillakate õitega aasnelk, must tuhkapuu ja karvane aas-karukell.
Türisalu panga kuulsamaid seiku on seotud 1964.a Mosfilmi vändatud Hamleti filmiga. Pangale ehitati Taani kuninga loss ja filmiti välisvõtted. Kohalikud elanikud hakanud panka Hamleti mäeks kutsuma. Türisalu panga ehk Hamleti mäe all asub raja idapoolne ümberpööramise koht.
 

Rada

Lummav 21,1 km pikkune ring kulgeb Meremõisa telkimisalalt mööda kaunist matkarada kirdesuunas ümber Kabelimäe, lookleb piki Keila- Joa künklikke varjulisi pargiradasid, ületab Keila jõe Kaarsilla, kulgeb mööda Türisalu valge liivaga randa, tõuseb piki metsarada u 31 m kõrgusele Türisalu pangale ja laskub sealt Vääna- Jõesuu randa. Rada pöördub sealt tagasi, möödub stardipaigast ning jätkub piki metsarada Lohusalu sadama suunas Helikülani ja pöördub 2,35 km pärast tagasi stardipaika.

Teeninduspunktid:

Rajal on kokku viis joogi- ja teeninduspunkti u iga 3 km järel: 3,1 km; 6,7 km; 9,7 km; 13,3 km; 16,4 km. Väikesed veepunktid asuvad raja tagasipöördekohtades 8,2 km ja  18,75 km.

Rada on kohati väga karm: kulgeb järskudest nõlvadest ja treppidest üles-alla, üle purrete ja sildade, mahakukkunud puude, läbi liiva ja ojade ning on kohati puujuurikaid täis - kõik kohad pole isegi rattaga läbitavad. Türisalu pangal tuleb ühe 21,1 km-se ringi ajal neli korda ronida üle maantee 0,5 m kõrguse piirdepuu.  Ringi (21,1 km) lõikes on valget, peent paekillustikurada u 7,3 km, asfalti u 1,4 km, loopealne rohumaa u 2,6 km, ülejäänud u 9,8 km on metsatee. Raja summaarne tõusumeetrite arv on ühe ringi kohta u 220 m.

Rada on tähistatud suunaviitade, kilomeetritähiste ja kilelintidega, aga on valgustamata, st öösel pimeda ajal tuleb joosta otsmiku- või taskulambiga (võta ise kaasa!).

Võistlus

Rada on avatud kokku 32 tundi. Rada avatakse 18. juunil kell 10.00. Iga osaleja saab startida omale sobival kellaajal. Joosta/käia saad 32 tunni vältel niipalju, kui ise soovid. Vahepeal saad puhata stardi/finišialas, võid telgis magada ja keha kinnitada. Kui tunned, et oled piisavalt kosunud, saad edasi joosta/ kõndida. Puhata võid ka rajal või teeninduspunktides. Katkestajaid selles võistluses ei ole, kuna võid ka varem osalemise lõpetada, kui finiš suletakse ja Sul on vähemalt üks ring (21,1 km) läbitud.

Sekretariaat väljastab stardialal rinnanumbreid 18. juunil alates kl 09:00.

Rada suletakse 19. juunil kell 18:00.

Autasustamine toimub 19. juunil orienteeruvalt kell 19.00.

Tulemuste arvestus

Osaleda saab:

1. Individuaalselt ringide summa arvestuses: raja pikkus on kuni viis maratoni ehk 211 km. Minimaalne distants on 21,1 km. Arvesse lähevad täisringid pluss kuni kaks n-ö lohutusringi. Lohutusring pikkusega 4,7 km kulgeb Meremõisa stardialalt Helikülani ja tagasi. See on mõeldud osalejale, kes täispikka ringi (21,1 km) enam läbida ei riski või ei jaksa, kuid kes tahaks läbitud vahemaa pikkust väiksemal ning reljeefilt tasasemal ringil suurendada.

Ringid Täisring 21.1km +L1 4.7km +L2 4.7km
1. 21.1 25.8 30.5
2. 42.2 46.9 51.6
3. 63.3 68 72.7
4. 84.4 89.1 93.8
5. 105.5 110.2 114.9
6. 126.6 131.3 136
7. 147.7 152.4 157.1
8. 168.8 173.5 178.2
9. 189.9 194.6 199.3
10 211.1    

Lõpuprotokolli kantakse iga osaleja, kes läbib vähemalt ühe täisringi (21,1 km). Kõigil osalejatel, kes läbivad vähemalt maratonidistantsi s.o. kaks täisringi (42,2 km), märgitakse lõpuprotokolli ka maratoni läbimise aeg. Üldarvestuse mõttes võidab see, kes läbib 32 tunni jooksul kõige kiiremini kümme ringi (211,0 km). Osaleja, kes on otsustanud läbida lohutusringi(-d), enam täisringile minna ei saa. Osaleja, kes on läbinud kümme täisringi, lohutusringile minna ei saa. Osalejad järjestatakse vastavalt läbitud ringide ja lohutusringide (kilomeetrite) arvule, kusjuures vastavast grupis asetatakse ettepoole osaleja, kes on kiiremini läbinud vastava distantsi. Näiteks eesotsas on kümne ringi läbijad, neile järgnevad üheksa ringi läbijad jne vastavalt sellele, kes läbis sama pika distantsi kiiremini. 32 tundi on üldaeg, mille vältel on rada avatud.

2. Võistkond koosneb 3-6 registreerunud osalejast. Võistkonna arvestuses moodustavad tulemuse 3 enam ringe (kilomeetreid) läbinud võistkonna liikme tulemus. Võistkonna arvestus on kolmes klassis: meeste, naiste- ja segavõistkonnad

Segavõistkonna tulemuse moodustavad võistkonna kolm parimat tulemust, kus vähemalt 1 on teise soo esindaja. Võistkonnaliikmete tulemusi arvestatakse ka üldarvestuses.

Kepikõndijatel on eraldi nii individuaal- kui ka võistkondlik arvestus, kus lähtutakse samadest põhimõtetest, mis eespool toodud (vt punktid 1 ja 2 tulemuste arvestus). Kepid peavad olema kaasas kogu distantsi vältel.

Laulasmaa Ultra finišiprotokolli üldjärjestusse kantakse kõik osalejad vastavalt läbitud distantsi pikkusele. Samaväärse distantsi läbimisel määrab paremusjärjestuse distantsile kulutatud aeg.

Reeglid

Üritusel osalemine toimub omal vastutusel. Ürituse korraldajal on õigus ilmastikuolude tõttu ja osalejate turvalisuse tagamiseks muuta raja pikkust ja lahtiolekuaega. Hooldetiimid võivad osalejaid abistada teenindusalas. Stardimaksu osaleja mitteilmumise korral ei tagastata.


Laulasmaa Ultra reeglid

  1. Rinnanumber (ka vabatahtliku rinnanumber) tuleb kinnitada nii, et see oleks korraldajatele nähtav pidevalt, kui osaleja viibib rajal või teenindusalas. Ilma rinnanumbrita osalejaid rajale ei lubata.
  2. Kiip kinnita jalale ja tagasta ajavõtumeeskonnale pärast finišeerimist.
  3. Juhul, kui soovid startida või osalemist katkestada ja/ või rajalt ning teenindusala piirkonnast lahkuda, informeeri sellest korraldajat.
  4. Keppidega kõndides on oluline jälgida, et ei takistataks teisi osalejaid.
  5. Kasutatud joogitopsi ja kaussi võid kasutada ka korduvalt, kirjutades oma nime või numbri topsile-kausile. Kui sa söögi/joogi nõud enam ei vaja, siis aseta see korraldaja poolt ettenähtud kohta.
  6. Viska prügi prügikotti!  Joogitopse ja kausse ning muud prügi on keelatud visata rajale või selle kõrvale maha, tegemist on maastiku- ja looduskaitsealaga.
  7. Elektrooniliste/digitaalsete multimeedia seadmete kasutamine rajal on lubatud.
  8. Korraldaja võib osaleja tema turvalisuse tagamiseks kõrvaldada ürituselt.
  9. Korraldaja võib ilmastikuoludest vmt lähtuvalt lühendada või muuta raja pikkust ja/või ürituse läbi viimise aega, et tagada osalejate turvalisus.
  10. Osaleja mitteilmumise korral stardimaksu ei tagastata. Võistleja, kes ise osaleda ei saa, võib oma numbri ümber registreerida teise osaleja nimele. Loobunu nimi kustutatakse stardiprotokollist ning uue osaleja nimi kantakse tema asemele ja loetakse stardimaksu tasunuks.

Kliki pildil, et ultratrailmb kodukale minna.

Eesti keel